et | 
Huvitavat

Taimestik

Kinnitunud Furcellaria lumbricalis (agarik) esineb kõvadel põhjadel 1–20 m-ni ning pehmetel põhjadel 4-10m (lahtine vorm väinameres). Foto: G. Martin
Kinnitunud Furcellaria lumbricalis (agarik) esineb kõvadel põhjadel 1–20 m-ni ning pehmetel põhjadel 4-10m (lahtine vorm väinameres). Foto: G. Martin
Potomogeton perfoliatus (kaelus-penikeel) kasvab kuni 2 m pikkuseks. Kaelus-penikeel on levinud Väinameres, Riia lahes ja mitmel pool Soome lahes, kus põhjasetteiks on liiv. Foto: T. Möller
Potomogeton perfoliatus (kaelus-penikeel) kasvab kuni 2 m pikkuseks. Kaelus-penikeel on levinud Väinameres, Riia lahes ja mitmel pool Soome lahes, kus põhjasetteiks on liiv. Foto: T. Möller
Pikk merihein (Zostera marina) on põhjapoolkeral laialt levinud mereline õistaim.kasvukohtadeks on liivased madalikud läänesaarte ümbruses, ning väikesed lahed Soome lahe lääne- ja keskosas. Foto: T. Möller
Pikk merihein (Zostera marina) on põhjapoolkeral laialt levinud mereline õistaim.kasvukohtadeks on liivased madalikud läänesaarte ümbruses, ning väikesed lahed Soome lahe lääne- ja keskosas. Foto: T. Möller
Pildil on näha Chara sp (mändvetikas), Myriophyllum spicatum (tähkjas vesikuusk) ja Ruppia maritima (harilik heinmuda). Foto: K. Torn
Pildil on näha Chara sp (mändvetikas), Myriophyllum spicatum (tähkjas vesikuusk) ja Ruppia maritima (harilik heinmuda). Foto: K. Torn
Keelvetikas (Chorda filum). vetikal on nöörikujulised helepruunid limased tallused (kuni 50 cm), mis kinnituvad kõvale substraadile. Chorda filum eelistab vett, mille soolsus on üle kuue promilli. Foto: T. Möller
Keelvetikas (Chorda filum). vetikal on nöörikujulised helepruunid limased tallused (kuni 50 cm), mis kinnituvad kõvale substraadile. Chorda filum eelistab vett, mille soolsus on üle kuue promilli. Foto: T. Möller
Coccotylus truncatus (alumine vetikas) ja Furcellaria lumbricalis (ülemine). C. truncatus on üldiselt väheohter ja kasvab teiste taimede vahele mässitult (nt Furcellaria), ei talu soolsust alla 4,7 promilli. Foto: P. Kersen
Coccotylus truncatus (alumine vetikas) ja Furcellaria lumbricalis (ülemine). C. truncatus on üldiselt väheohter ja kasvab teiste taimede vahele mässitult (nt Furcellaria), ei talu soolsust alla 4,7 promilli. Foto: P. Kersen
Cladophora glomerata ehk karevetikas on kosmopoliitne liik, levides laialdaselt kogu parasvöötme  mage- ja riimveelistes veekogudes. Tegemist on niitja vetikaga, mis haruneb mitmel viisil.  Foto: G. Martin
Cladophora glomerata ehk karevetikas on kosmopoliitne liik, levides laialdaselt kogu parasvöötme mage- ja riimveelistes veekogudes. Tegemist on niitja vetikaga, mis haruneb mitmel viisil. Foto: G. Martin
Laethesia difformis on omapärane liik (0,5-1,5cm läbimõõduga), mille sültja konsistentsiga kollakaspruunid tallused meenutavad kreeka pähkli tuuma. Tallus kinnitub peenelehelistele õistaimedele. Foto: G. Martin
Laethesia difformis on omapärane liik (0,5-1,5cm läbimõõduga), mille sültja konsistentsiga kollakaspruunid tallused meenutavad kreeka pähkli tuuma. Tallus kinnitub peenelehelistele õistaimedele. Foto: G. Martin
Lahtine Furcellaria lumbricalis kasvab Kassari lahes (Hiiumaaj Saaremaa vahel). taimed on mere põhjal lahtiselt, omavahel läbipõimunult. Foto: K. Kaljurand
Lahtine Furcellaria lumbricalis kasvab Kassari lahes (Hiiumaaj Saaremaa vahel). taimed on mere põhjal lahtiselt, omavahel läbipõimunult. Foto: K. Kaljurand
Tähkjas vesikuusk (Myriophyllum spicatum) kasvab 1-6 m sügavusel liivasel, savisel või mudasel põhjal ning talub väga erineva soolsusega vett, eelistades lainetuse eest varjatud kohti. Liik kasvab kuni 40cm kõrguseks. Foto: K. Kaljurand
Tähkjas vesikuusk (Myriophyllum spicatum) kasvab 1-6 m sügavusel liivasel, savisel või mudasel põhjal ning talub väga erineva soolsusega vett, eelistades lainetuse eest varjatud kohti. Liik kasvab kuni 40cm kõrguseks. Foto: K. Kaljurand
Pilayella littoralis on väga laialt levinud, soolsuse alampiiriks 4,5 promilli. Liik kasvab paljudes kooslustes ka epifüüdina ja esineb kohati massiliselt. Foto: G. Martin
Pilayella littoralis on väga laialt levinud, soolsuse alampiiriks 4,5 promilli. Liik kasvab paljudes kooslustes ka epifüüdina ja esineb kohati massiliselt. Foto: G. Martin
Enteromorpha intestinalis on lapiku lainja tallusega (ka torujas). Tallus kasvab kuni 20cm pikkuseks. Foto: J. Kotta
Enteromorpha intestinalis on lapiku lainja tallusega (ka torujas). Tallus kasvab kuni 20cm pikkuseks. Foto: J. Kotta
Harilik hanehein (Zannichellia palustris) (kergesti äratuntav viljade poolest, mis on sakilised), kasvab 0,1-5m sügavusel rannavees, kus soolsus on 0,1-7,7 promilli, talub hästi lainetust ja võib moodustada ainuliigilisi kooslusi. Foto: T. Möller
Harilik hanehein (Zannichellia palustris) (kergesti äratuntav viljade poolest, mis on sakilised), kasvab 0,1-5m sügavusel rannavees, kus soolsus on 0,1-7,7 promilli, talub hästi lainetust ja võib moodustada ainuliigilisi kooslusi. Foto: T. Möller
Ranunculus baudotii (Meri-särjesilm) kasvab kohtades kus soolsus on 5-6 promilli (nt Väinameri, haapsalu laht) ja eelistab madalaid kasvukohti 1-2m. Foto: K. Kaljurand
Ranunculus baudotii (Meri-särjesilm) kasvab kohtades kus soolsus on 5-6 promilli (nt Väinameri, haapsalu laht) ja eelistab madalaid kasvukohti 1-2m. Foto: K. Kaljurand
Põisadru (Fucus vesiculosus) kasvab kõval substraadil, eelistab lainetusel avatud piirkondi (vee õhustatus). Põisadru kasvab piirkondades kus soolsus on üle 4,5 promili ja levib kuni 12m sügavuseni. Foto: G. Martin
Põisadru (Fucus vesiculosus) kasvab kõval substraadil, eelistab lainetusel avatud piirkondi (vee õhustatus). Põisadru kasvab piirkondades kus soolsus on üle 4,5 promili ja levib kuni 12m sügavuseni. Foto: G. Martin
Polysiphonia fucoides levib madalast rannaveest kuni 20m sügavuseni. Enamik leiukohti asub siiski allpool 5 m sügavusjoont. Eelistatud on kasvukohad, kus soolsus on üle 5‰. Soome lahes ei leidu antud liiki Tallinna lahest ida pool. Foto: K. Kaljurand
Polysiphonia fucoides levib madalast rannaveest kuni 20m sügavuseni. Enamik leiukohti asub siiski allpool 5 m sügavusjoont. Eelistatud on kasvukohad, kus soolsus on üle 5‰. Soome lahes ei leidu antud liiki Tallinna lahest ida pool. Foto: K. Kaljurand
Kamm-penikeel on kõige kõige sagedamini esinev veetaim nii penikeelte kui ka õistaimede hulgas, kuna talub lainetusst, reostust ning on leplik põhjaiseloomu suhtes.  Kasvab kuni 0,5m pikkuseks. Foto: K. Kaljurand
Kamm-penikeel on kõige kõige sagedamini esinev veetaim nii penikeelte kui ka õistaimede hulgas, kuna talub lainetusst, reostust ning on leplik põhjaiseloomu suhtes. Kasvab kuni 0,5m pikkuseks. Foto: K. Kaljurand
Ruppia maritima (Harilik heinmuda) on lineaarste või niitjate lehtedega taim, mis asetsevad vastakult või vahelduavlt. Mikroskoobi all on Ruppia kergesti määratav-lehetipud on hambulised. Foto: K. Kaljurand
Ruppia maritima (Harilik heinmuda) on lineaarste või niitjate lehtedega taim, mis asetsevad vastakult või vahelduavlt. Mikroskoobi all on Ruppia kergesti määratav-lehetipud on hambulised. Foto: K. Kaljurand

domeen | virtuaalserver @ veebimajutus.ee
 

www.merebiloogia.ee