et | 
Huvitavat

Taimestik

Pikk merihein (Zostera marina) on põhjapoolkeral laialt levinud mereline õistaim.kasvukohtadeks on liivased madalikud läänesaarte ümbruses, ning väikesed lahed Soome lahe lääne- ja keskosas. Foto: T. Möller
Pikk merihein (Zostera marina) on põhjapoolkeral laialt levinud mereline õistaim.kasvukohtadeks on liivased madalikud läänesaarte ümbruses, ning väikesed lahed Soome lahe lääne- ja keskosas. Foto: T. Möller
Ruppia maritima (Harilik heinmuda) on lineaarste või niitjate lehtedega taim, mis asetsevad vastakult või vahelduavlt. Mikroskoobi all on Ruppia kergesti määratav-lehetipud on hambulised. Foto: K. Kaljurand
Ruppia maritima (Harilik heinmuda) on lineaarste või niitjate lehtedega taim, mis asetsevad vastakult või vahelduavlt. Mikroskoobi all on Ruppia kergesti määratav-lehetipud on hambulised. Foto: K. Kaljurand
Kamm-penikeel on kõige kõige sagedamini esinev veetaim nii penikeelte kui ka õistaimede hulgas, kuna talub lainetusst, reostust ning on leplik põhjaiseloomu suhtes.  Kasvab kuni 0,5m pikkuseks. Foto: K. Kaljurand
Kamm-penikeel on kõige kõige sagedamini esinev veetaim nii penikeelte kui ka õistaimede hulgas, kuna talub lainetusst, reostust ning on leplik põhjaiseloomu suhtes. Kasvab kuni 0,5m pikkuseks. Foto: K. Kaljurand
Polysiphonia fucoides levib madalast rannaveest kuni 20m sügavuseni. Enamik leiukohti asub siiski allpool 5 m sügavusjoont. Eelistatud on kasvukohad, kus soolsus on üle 5‰. Soome lahes ei leidu antud liiki Tallinna lahest ida pool. Foto: K. Kaljurand
Polysiphonia fucoides levib madalast rannaveest kuni 20m sügavuseni. Enamik leiukohti asub siiski allpool 5 m sügavusjoont. Eelistatud on kasvukohad, kus soolsus on üle 5‰. Soome lahes ei leidu antud liiki Tallinna lahest ida pool. Foto: K. Kaljurand
Potomogeton perfoliatus (kaelus-penikeel) kasvab kuni 2 m pikkuseks. Kaelus-penikeel on levinud Väinameres, Riia lahes ja mitmel pool Soome lahes, kus põhjasetteiks on liiv. Foto: T. Möller
Potomogeton perfoliatus (kaelus-penikeel) kasvab kuni 2 m pikkuseks. Kaelus-penikeel on levinud Väinameres, Riia lahes ja mitmel pool Soome lahes, kus põhjasetteiks on liiv. Foto: T. Möller
Põisadru (Fucus vesiculosus) kasvab kõval substraadil, eelistab lainetusel avatud piirkondi (vee õhustatus). Põisadru kasvab piirkondades kus soolsus on üle 4,5 promili ja levib kuni 12m sügavuseni. Foto: G. Martin
Põisadru (Fucus vesiculosus) kasvab kõval substraadil, eelistab lainetusel avatud piirkondi (vee õhustatus). Põisadru kasvab piirkondades kus soolsus on üle 4,5 promili ja levib kuni 12m sügavuseni. Foto: G. Martin
Ranunculus baudotii (Meri-särjesilm) kasvab kohtades kus soolsus on 5-6 promilli (nt Väinameri, haapsalu laht) ja eelistab madalaid kasvukohti 1-2m. Foto: K. Kaljurand
Ranunculus baudotii (Meri-särjesilm) kasvab kohtades kus soolsus on 5-6 promilli (nt Väinameri, haapsalu laht) ja eelistab madalaid kasvukohti 1-2m. Foto: K. Kaljurand
Harilik hanehein (Zannichellia palustris) (kergesti äratuntav viljade poolest, mis on sakilised), kasvab 0,1-5m sügavusel rannavees, kus soolsus on 0,1-7,7 promilli, talub hästi lainetust ja võib moodustada ainuliigilisi kooslusi. Foto: T. Möller
Harilik hanehein (Zannichellia palustris) (kergesti äratuntav viljade poolest, mis on sakilised), kasvab 0,1-5m sügavusel rannavees, kus soolsus on 0,1-7,7 promilli, talub hästi lainetust ja võib moodustada ainuliigilisi kooslusi. Foto: T. Möller
Enteromorpha intestinalis on lapiku lainja tallusega (ka torujas). Tallus kasvab kuni 20cm pikkuseks. Foto: J. Kotta
Enteromorpha intestinalis on lapiku lainja tallusega (ka torujas). Tallus kasvab kuni 20cm pikkuseks. Foto: J. Kotta
Pilayella littoralis on väga laialt levinud, soolsuse alampiiriks 4,5 promilli. Liik kasvab paljudes kooslustes ka epifüüdina ja esineb kohati massiliselt. Foto: G. Martin
Pilayella littoralis on väga laialt levinud, soolsuse alampiiriks 4,5 promilli. Liik kasvab paljudes kooslustes ka epifüüdina ja esineb kohati massiliselt. Foto: G. Martin
Tähkjas vesikuusk (Myriophyllum spicatum) kasvab 1-6 m sügavusel liivasel, savisel või mudasel põhjal ning talub väga erineva soolsusega vett, eelistades lainetuse eest varjatud kohti. Liik kasvab kuni 40cm kõrguseks. Foto: K. Kaljurand
Tähkjas vesikuusk (Myriophyllum spicatum) kasvab 1-6 m sügavusel liivasel, savisel või mudasel põhjal ning talub väga erineva soolsusega vett, eelistades lainetuse eest varjatud kohti. Liik kasvab kuni 40cm kõrguseks. Foto: K. Kaljurand
Lahtine Furcellaria lumbricalis kasvab Kassari lahes (Hiiumaaj Saaremaa vahel). taimed on mere põhjal lahtiselt, omavahel läbipõimunult. Foto: K. Kaljurand
Lahtine Furcellaria lumbricalis kasvab Kassari lahes (Hiiumaaj Saaremaa vahel). taimed on mere põhjal lahtiselt, omavahel läbipõimunult. Foto: K. Kaljurand
Laethesia difformis on omapärane liik (0,5-1,5cm läbimõõduga), mille sültja konsistentsiga kollakaspruunid tallused meenutavad kreeka pähkli tuuma. Tallus kinnitub peenelehelistele õistaimedele. Foto: G. Martin
Laethesia difformis on omapärane liik (0,5-1,5cm läbimõõduga), mille sültja konsistentsiga kollakaspruunid tallused meenutavad kreeka pähkli tuuma. Tallus kinnitub peenelehelistele õistaimedele. Foto: G. Martin
Cladophora glomerata ehk karevetikas
Cladophora glomerata ehk karevetikas
Cladophora glomerata ehk karevetikas
Cladophora glomerata ehk karevetikas
Coccotylus truncatus (alumine vetikas) ja Furcellaria lumbricalis (ülemine). C. truncatus on üldiselt väheohter ja kasvab teiste taimede vahele mässitult (nt Furcellaria), ei talu soolsust alla 4,7 promilli. Foto: P. Kersen
Coccotylus truncatus (alumine vetikas) ja Furcellaria lumbricalis (ülemine). C. truncatus on üldiselt väheohter ja kasvab teiste taimede vahele mässitult (nt Furcellaria), ei talu soolsust alla 4,7 promilli. Foto: P. Kersen
Keelvetikas (Chorda filum). vetikal on nöörikujulised helepruunid limased tallused (kuni 50 cm), mis kinnituvad kõvale substraadile. Chorda filum eelistab vett, mille soolsus on üle kuue promilli. Foto: T. Möller
Keelvetikas (Chorda filum). vetikal on nöörikujulised helepruunid limased tallused (kuni 50 cm), mis kinnituvad kõvale substraadile. Chorda filum eelistab vett, mille soolsus on üle kuue promilli. Foto: T. Möller
Pildil on näha Chara sp (mändvetikas), Myriophyllum spicatum (tähkjas vesikuusk) ja Ruppia maritima (harilik heinmuda). Foto: K. Torn
Pildil on näha Chara sp (mändvetikas), Myriophyllum spicatum (tähkjas vesikuusk) ja Ruppia maritima (harilik heinmuda). Foto: K. Torn
Kinnitunud Furcellaria lumbricalis (agarik) esineb kõvadel põhjadel 1–20 m-ni ning pehmetel põhjadel 4-10m (lahtine vorm väinameres). Foto: G. Martin
Kinnitunud Furcellaria lumbricalis (agarik) esineb kõvadel põhjadel 1–20 m-ni ning pehmetel põhjadel 4-10m (lahtine vorm väinameres). Foto: G. Martin

domeen | virtuaalserver @ veebimajutus.ee
 

www.merebiloogia.ee