et | 
Tegevus

Mereplaneerijale

Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiiviga (2014/89/EU) on kehtestatud mereruumi planeerimise raamistik, mis nõuab rannikualade ja mereruumi ühtset käsitlemist ning integreeritud lähenemist planeerimisele ja majandamisele. Selline rannikuala tervikmajandamine tagab intensiivistunud survetegurite tingimustes jätkusuutlikku meremajandamise ning ökosüsteemide ja elurikkuse kaitse. Rannikuala tervikmajandamise käigus on võimalik teadlikult vältida erinevate merekasutuste jaoks ebasobivat ruumieraldust ning selle läbi vähendada mere ökosüsteemidele avalduvat survet. käesoleva töö eesmärgiks "Merestrateegia raamdirektiivi rakendamine mereala planeerimisel“ metoodiliste aluste loomine.

Metoodika väljatöötamine lähtub olemasolevatest MSRD keskkonnaalaste sihtide ja nendega seotud indikaatorite süsteemidest, vastava seireprogrammi väljaarendamisest ja rakendamisest mereseisundi ja survetegurite  hindamisel. Olemasolev olukord ei toeta kõikides aspektides MSRD rakendamist planeeringute kontekstis ning sellest tulenevalt oleme välja pakkunud alternatiivse metoodika, mis lähtub samadest loodusväärtustest, kuid võimaldavad selgelt demonstreerida survetegurite, inimetegevuste ja loodusväärtuste seisundi vahelisi seoseid.

www.merebioloogia.ee/mereplaneerijale

 

Projekti finantseerib : Rahandusministeerium

 

 

Projekti avalikustamisega seotud artiklid ja meedia väljaanded leiab rubriigist Uudised

Klõpsa: Uudised

Projekt "Merepõhja elupaikade inventuur Eesti      Majandusvööndis"

Projekti "Merepõhja elupaikade inventuur Eesti    Majandusvööndis"  on www.kik.ee  KIK-i looduskaitse ja arendus (kavad, inventuurid) programmis numbrina 14. Projekti eesmärgiks on merepõhja elupaikade inventeerimine Eesti jurisdiktsiooni alla oleval merealal väljaspool territoriaalmerd (Eesti majandusvööndis).

Avamere madalike kaardistamise väljunditeks on:

1. Alade eelvalik modelleerimise ja ekspertteadmise abil
- loodusdirektiivi elupaigatüüpide (karide ja liivamadalad) asukohtade ennustus statistilise mudeli abil: MapInfo formaadis kaardikiht, mis näitab elupaiga esinemise tõenäosust;
- statistilise mudeli tulemuste kirjeldus: millised keskkonnaparameetrid ja mil määral ennustavad elupaikade asukohti;
- pilootalade valik statistilise mudeli tulemuste ja ekspertteadmise abil.


2. Pilootalade inventuur. Vaatlus- ja prooviandmete interpoleerimise ja ülekatteanalüüsi abil tehakse järgmised MapInfo formaadis kaardikihid:
- põhjasette tüüp;
- põhjaelustiku võtmeliikide katvuste ja/või biomasside levik (liigiline koosseis selgub välitööde käigus);
- merepõhja elupaikade levik vastavalt EL LIFE projekti "Marine protected areas in the eastern Baltic Sea" elupaigaklassifikatsioonile;
- loodusdirektiivi elupaigatüüpide levik koos Natura 2000 hinnangutega;
- Natura andmebaasi ankeedid (ankeetide vorm kooskõlastatakse Keskkonnaministeeriumi looduskaitseosakonnaga).

 

Gis modelleerimine

Potentsiaalsed Loodusdirektiivi elupaigatüüpid

Käesoleva uuringu puhul tuleb silmas pidada, et tegemist on statistilise modelleerimise teel saadud tulemustega, mille eesmärgiks ei ole asendada reaalseid mõõtmisi vaid anda suunavat infot millistes Eesti majandusvööndi piirkondades võiks läbi viia väliuuringuid, et kaardistada potentsiaalseid Loodusdirektiivi elupaigatüüpe. Reaalseid tulemusi, mida saab kasutada merekeskkonnaga seotud otsuste langetamisel, annavad ainult kohapeal läbiviidavad mõõtmised.Loodusdirektiivi elupaigatüübi „karid“ (tüüp 1170) karakterliikidest võib statistiliste mudelite ennustuste kohaselt Eesti majandusvööndis leida agarikku (Furcellaria lumbricalis), söödavat rannakarpi (Mytilus trossulus) ja tavalist tõruvähki (Balanus improvisus). Seda tulemust kinnitab ka ekspertteadmine. Nendest liikidest suurima levikuga ja kõrgeimate esinemise tõenäosustega on söödav rannakarp.
Karide karakterliikide summarne esinemistõenäosus on kõrgeim majandusvööndi Ava-Läänemere osas, Saaremaast läänes ja Hiiumaast loodes (joonis 1). Ka karide karakterliikide summaarse tõenäosuse ja pehme põhjasette osakaalu ülekatteanalüüs tõi välja samad piirkonnad (joonis 2). Karide elupaigatüübi otsene ennustus (joonis 3) langes hästi kokku karide karakterliikide ennustusega.


Loodusdirektiivi elupaigatüübi „mereveega üleujutatud "liivamadalad“ (tüüp 1110) karakterliikidest ja –rühmadest võib statistiliste mudelite ennustuste kohaselt Eesti majandusvööndis leida vaid infauna karpe ning seda kinnitab ka ekspertteadmine. Modelleeritud tulemuse põhjal võivad infauna karbid olla           majandusvööndis väga laialt levinud (joonis 4). Infauna karpide dominantliik balti lamekarp (Macoma balthica) on Eesti vetes äärmiselt levinud liik, keda võib leida kõikidelt pehmetelt ja segapõhjadelt välja arvatud kohad kus esineb hapnikupuudus või kus on liiga madal soolsus. Otsese ennustuse järgi võib liivamadalaid majandus¬vööndis kohata peamiselt Ava-Läänemere osas (joonis 5).
Liiva¬madalate otsese ennustuse statistiline mudel oli käesoleva uuringu kõige nõrgema ennustus¬võimega mudel. Selle peamiseks põhjuseks on balti lamekarbi äärmiselt lai levik üle väga suurte keskkonna¬gradientide, mis ei võimalda selgepiiriliste seoste moodustamist statistilistes mudelites liivamadalate leviku ja keskkonnamuutujate vahel. Ebatäpsust lisas ka asjaolu, et mere põhjasette andmestik iseloomustab pehmete settefraktsioonide summaarset osakaalu ja sealt ei ole võimalik otseselt eristada liiva osakaalu.

Soovitused uuringualade valikuks

Varasemate väliuuringute ja käesoleva uuringu tulemus näitab, et liivamadalate karakterliigid ja elupaigatüüp on Eesti merealadel märkimisväärselt enam levinud kui karide karakterliigid ja elupaigatüüp. Arvestades ka eelmises lõigus kirjeldatud probleemi liivamadalate mudelennustusega, on soovitatav majandusvööndi potentsiaalsete Loodus¬direktiivi elupaikade kaardistamise välitöödel keskenduda karide elupaigatüübile. Sellest lähtuvalt on soovitatav tiheda proovipunktide võrgustikuga välitööd läbi viia majandus¬vööndi Ava-Läänemere osa idaservas Saaremaast läänes ja Hiiumaast loodes nagu näidatud joonisel 6. Ala nr 1 pindala on ligikaudu 95 km2 ja ala nr 2 pindala on ligikaudu 49 km2.. Kui väliuuringutega ei ole võimalik katta mõlemat ala, siis eelistada ala number 1. Lisaks sellele on soovitatav hõredama proovi¬punktide võrgustikuga katta võimalikult suur osa majandusvööndist ning seda eriti alla 50 m sügavustel merealadel. See võimaldaks saada rohkem infot majandus¬vööndi keskkonna¬tingimuste ja elustiku kohta, vali¬deerida käesoleva uuringu mudelennustuste tulemusi ning teha vajadusel uusi ja täpsemaid ennustusi. 

Kik projekti nr 14 Gis modellerimise aruande fail

Faili leiad siit

II etapi aruanne: merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur

Majandusvöönd moodustab kõikidest Eesti merealadest ligi ühe kolmandiku. Vaatamata suurele pindalale on majandusvööndi loodusest väga vähe teadmisi. Avameri erineb rannikumerest eelkõige järgmiste tingimuste tõttu: (1) suur avatus lainetusele igast ilmakaarest, (2) tugevamad hoovused, (3) suur sügavus, (4) kõrgem soolsus, (5) rannikult lähtuvate mõjude, sealhulgas punktreostusallikate, vähesus. Erinevate mere­kasutuste mitmekesistumise (torujuhtmed, avameretuulikupargid) ja intensiivistumise taustal on oluline koguda infot ka majadnusvööndi kohta. Merealade ruumilise planeerimise ja loodusväärtuste kaitse elluviimiseks on vaja teadmisi merealade looduse kohta ja seetõttu ongi projekti „Merepõhja elupaikade inventuur Eesti majandusvööndis“ eesmärgiks koguda infot majandusvööndi merepõhja elustiku ja elupaikade kohta suunitlusega leida ja kaardistada looduskaitselise väärtusega merepõhja elupaikasid.

 

Projekti esimeses etapis (aruanne valminud jaanuaris 2011) modelleeriti olemasolevate andmete põhjal ja statistilisi meetodeid kasutades Loodusdirektiivi karakterliikide ja elupaigatüüpide tõenäosuslikku levikut Eesti merealadel ning valiti saadud tulemuste alusel välja majandusvööndi piirkonnad välitööde teostamiseks. Käesoleva etapi käigus viidi läbi välitööd eelmise etapi tulemusena soovitatud piirkonnas. Välitöödel kogutud materjali põhjal koostati uuringupiirkonna merepõhja setete, merepõhja liikide ja elu­paikade leviku kaardid.


Kokkuvõte uuringu tulemustest


• Käesoleva uuringu näol on tegemist esimese põhjaliku merepõhja elustiku ja elupaikade uuringuga Eesti majandusvööndis.
• Uuringualal olid valdavateks klibused ja väikeste kividega kaetud põhjad.
• Merepõhja taimestiku liigiline mitmekesisus oli madal võrreldes rannikumere mitme¬kesisusega kuid väga kõrge majandusvööndi kohta. Tõenäoliselt on tegemist majan¬dus¬vööndi ühe kõige ohtrama ja mitmekesisema taimestikuga piirkonnaga.
• Põhjataimestik levis uuringualal tähelepanuväärselt suurte sügavusteni kuid kõrgema katvusega esines taimestikku vaid uuringuala kõige madalamates piirkondades.
• Elustiku võtmeliigiks uuringualal oli söödav rannakarp (Mytilus trossulus) keda leidus ulatuslikel aladel kõrge katvuse ja biomassi väärtustega.
• Looduskaitselise väärtusega EL Loodusdirektiivi Lisa 1 elupaigatüüpidest leidus piir¬konnas eelkõige karisid, mis levisid ligi 9 %-l uuringuala pindalast. Mereveega üleujutatud liivamadalaid esines tühiselt vähe. Karide elupaiga kõige madalamates piirkondades leidus kõiki uuringualalt leitud taimeliike ja taimestiku¬vööndi selgrootuid. Seega on madalamate piirkondada karide elupaigatüübi näol tegemist uuringuala kõige kõrgema looduskaitselise väärtusega aladega ja ilmselt ka ühe kõige liigirikkama ja ohtrama põhjaelustikuga piirkonnaga kogu majandusvööndis.
• Avamere kontekstis ja üleüldise merepõhja elustiku kohta kogutud materjali hulga kasvu taustal tuleks kaaluda Eestis kasutatavate merepõhjaelupaikade klassi¬fikatsioonisüsteemide täiendamist ja edasiarendamist ning ka inventuuride tehnilise metoodika täiendamist.


 






















 

II etapi aruanne: merepõhja elustiku ja elupaikade inventuur, aruande fail

2011 avamerekaardistamine ii etapi aruanne 


domeen | virtuaalserver @ veebimajutus.ee
 

www.merebiloogia.ee